Ohjeldusmeetmete rakendamine ja piirangud, kasutamise meetodid

Ohjeldusmeetmeid rakendatakse psüühikahäirega isiku suhtes psühhiaatrilise abi seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud asjaoludel, kui on ilmnenud patsiendi otsene oht enesevigastuseks või vägivallaks teiste isikute suhtes ja muud vahendid ohu kõrvaldamiseks ei ole osutunud küllaldaseks.

Ohjeldusmeetmetena kasutatakse eraldamist ja fikseerimist.

- Eraldamine on isiku eralduspalatisse paigutamine ning seal tervishoiutöötaja järelevalve all kinnipidamine.

- Fikseerimineon eralduspalatis tervishoiutöötaja järelevalve all mehaaniliste vahendite (rihmad, eririietus) kasutamine isiku tegutsemisvabaduse piiramiseks.

Oheldusmeetmete kasutamise meetodid:

- varjuna kaasaskäimine(kui hooldustöötaja on pidevalt patsiendi kõrval ning sekkub vajadusel tema tegevusse),

- füüsilised ohjeldusmeetmednagu rihmad, rahustussärk või võrega ümbritsetud voodid,

- keemilised ohjeldusmeetmed(patsiendile rahustite jõuga manustamine, et saada tema käitumine kontrolli alla)

- eralduspalat(patsiendi sundkorras paigutamine üksinda lukustatud ruumi).

Ohjeldusmeetmed tähendavad patsientidele piirangute seadmist

Patsientidele piirangute seadmine peaks toimuma kindla strateegia alusel.

Selles strateegias tuleks selgelt näidata, et esialgsed katsed vägivaldsetele, psühhoosis olevatele patsientidele piirangute seadmiseks peaksid nii suures ulatuses kui võimalik olema mittefüüsilised (nt suuline korraldus) ja et kui vajalikuks osutub füüsiliste piirangute seadmine, peaks see põhimõtteliselt piirduma käsitsi ohjeldamisega, sest ohjeldusmeetmed kätkevad eneses ahistamise ja väärkohtlemise ohte.

9. Vaimse tervise probleeme soodustavad tegurid (põhjendustega), sotsiaalne tugi, ühiskondlikud struktuurid ja vahendid, individuaalsed tegurid ja kogemused, kultuuriga seotud väärtushinnangud (ajaline aspekt, vanus, sugu, identiteet, keskkond, usk ja uskumused jne)

Pärilik eelsoodumus, Hoiakud, Väärtushinnangud, Keskkond, Kultuur /kultuurikeskkond,

Toimetulek, Elukvaliteet, Ühiskondlikud muutused.

1,5 a. - 4 a. vahel võimendub lapse temperament ja toimub emotsioonide talletamine 6-10a. kujunevad välja iseloomu alged

Sotsiaalne tugi ja muud suhted: isiklik suhtlusringkond, peresuhted, kool, töö, ühiskond ja üldine keskkond, erinevad ametiasutused ja teenused

Ühiskondlikud struktuurid ja vahendid: sotsiaalpoliitika, organisatsioonide ülesehitus, võimalused hariduse saamiseks, elamitingimused, majanduslik olukord, teenuste kättesaadavus ja kvaliteet.

Individuaalsed tegurid ja kogemused: emotsioonid -mõtted-teod, identiteet, eneseväärikus ja enesemääratlus; autonoomsus; kohanemisvõime (toimetuleku-oskused , stressitaluvus); muud isiklikudväärtused ( haridus , teadmised );elu subjektiivne mõtestatus; füüsiline tervis.

Kultuuriga seotud väärtushinnangud:domineerivad sotsiaalsed väärtushinnangud (võrdõiguslikkus , inimõigused ); vaimse tervise väärtus ühiskonnas; sotsiaalseid suhteid reguleerivad reeglid; vaimse tervise ja psüühikahäire mõiste ühiskonnas; vaimse tervise häiretega seotud stigmatiseerimine; tolerantsus kõrvalekallete suhtes.

Meestel diagnoositakse kõige sagedamini psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud häireid, järgnevad neurootilised ja stressiga seotud häired, psühholoogilise arengu häired ning meeleoluhäired.

Naistelon psüühika- ja käitumishäiretest esikohal neurootilised ja stressiga seotud häired, järgnevad meeleoluhäired, depressiivsed episoodid ning rasked stressireaktsioonid ja käitumishäired

10. Psüühikahäirete põhjused (erinevad sihtgrupid: tööealine elanikkond, eakad, lapsed ja noorukid; erivajadustega inimesed, etnilised vähemused, soorollidest lähtuvalt, erineva kultuuritaustaga inimesed )

Tööealine elanikkond:- üldine psüühiline stress, mis on tingitud ebastabiilsusest riigis ja ebakindlusest tuleviku ees,

Ületöötamisest probleemidest töökeskkonnas: (hirm kaotada tööd, vähesed toimetulekuoskused, puhkamisharjumusi pole, puuduvad pingete maandamise oskused, suhtlemisoskused, konfliktilahendamise oskused)

- vähesed teadmised vaimsest tervisest / tervisekäitumisest / riskifaktoritest /riskirühmade olemasolust põhjustavad meeleoluhäireid, depressiooni, somaatilisi haigusi jne

eakad– dementsus tõusutendentsis, süvenev üksindus-depressioon

lapsed ja noorukid – depressioon, ärevushäired, meeleoluhäired, käitumis- ja isiksusehäired, mille põhjuseks on tihti pere-ja koolivägivald ja toimetulekuraskused, mille tagajärgedeks kujunevad omakorda arenguraskused, narkomaania, alkoholism, suitsiidid.

erivajadustega inimesed - raske ja pikaajalise psüühikahäirega inimesed ja teised spetsiifiliste vajadustega inimesed - kellede probleemideks on seadusandluse ja inimõiguste kaitsega seonduvad probleemid, nende kaitsesüsteemi puudumine.

etnilised vähemused – erinevate etniliste vähemuste vaimse tervise probleemid oma olemuselt on samad kui eestlastel, kuid kõik probleemid on teravamad (juuakse rohkem ja kangemat alkoholi, tarvitatakse varem narkootikume, lisanduvad keeleprobleemid, võimenduvad ühiskonnast tõrjutuse probleemid). Siia alla kuuluvad ka pagulased ja nendega seonduvad spetsiifilised probleemid.

soorollidel(sooline võrdõiguslikkus) ja identiteedi küsimustik (gay kogukond) – tugevalt tuntavad tõrjutuse probleemid: vägivald nii vaimne kui füüsiline jne

kultuuriliselt ja usuliselt erinevate taustadega inimeste probleemid meie ühiskonnas - diskrimineerimine, vägivald jne

11. Meeloluhäired, erinevused laste, noorukite ja täiskasvanute hindamise ja õendusprotsessi puhul.

Meeleoluhäireteall üldises mõistes mõeldakse inimese meeleolu ebastabiilsust, erinevates sistuatsioonides (afektide /episoodid) meelolumuutusi, tavaliselt meelolu alanevas suunas(depressioon) või meeleolu tõusu suunas (maania) millega kaasneb ka tavaliselt inimesel aktiivsuse tõusu muutus.

Neli põhivormi meeleolu häired on

raske depressioon,

tsüklotüümia (kerge vorm, bipolaarne häire),

SAD (talvedepressioon /sessioonne depressioon)

mania (iseloomustab – eufooriline tegutsemine, hüperaktiivsus, ülepaisutatud ego, ebareaalne optimism.)

Depressioon(unipolaarne: episoodilne, korduv depressioon) on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine, väsimus ning energia vähenemine + palju erinevaid lisasümptomeid. Sagedasti assotseerub depressioon ka teiste psüühikahäiretega – ärevushäired, posttraumaatiline stressihäire, paanikahäire, sotsiaalfoobia, alkoholisõltuvus. Ka raskete orgaaniliste haiguste (südamehaigused, diabeet, HIV, parkinsonitõbi jt)

Maniakaalne episood (unipolaarne)

Hüpomaania

Bipolaarne häire (depressiivne periood vahelduvalt maniakaalse perioodiga)

Tsüklotüümia (püsivalt lainetav meeleolu)

Düstüümia (püsivalt alanenud meeleolu)

RHK-10-s meeleoluhäirete (F30-F39) alla ei kuulu:

•orgaanilised meeleoluhäired;

•psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud meeleoluhäired;

•skisofreenia järeldepressioon;

•skisoafektiivsed häired.

UNIPOLAARNE – EPISOODILISELT KORDUV

Põhisümptomid:

alanenud meeleolu

huvide ja elurõõmu kadumine

energia vähenemine

lisasümptomid:

tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine

alanenud enesehinnang ja eneseusaldus

süü- ja väärtusetusetunne

trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku

enesekahjustuse või suitsiidi mõtted või teod

häiritud uni

isu alanemine

Patsient ise tunneb: ALLASURUTUD, JÕUETU, LOOTUSETUS, KURB, TÜHI, HÜLJATUD

Teised näevad: SÜNGE, PESSIMISTLIK, KÜÜNILINE, NEGATIIVNE, TUJUKAS JA KURI

ja mis teeb hindamise erinevaks mis lisandub laste meeloluhäirete

puhul hindamisel ja õendusprotsessis / vanus!!! ealine aspekt!

laste PP on olemas erinevus

Miks jääb tähelepanuta:

Lapsepõlv on muretu ja õnnelik aeg, ei usuta et depressioon võib olla lapsepõlves tõsiseks probleemiks

Tegu on arengufaasidega – pubekad –seetõttu ei panda süptomeid tähele

Maskeering (ei ole otseselt nähtav) – käitumisprobleemid (sh.agressiivsus), õpiraskused,ärevus või samas vastupidine situastioon - koolis ei panda selliseid lapsi tähele, kuna nad ei tekita tüli, on vaiksed ja endasse tõmbunud

Käitumuslik aspekt ravis keskendub eesmärgile - suurendada meeldivaid kogemusi, parandada sotsiaalseid oskusi, konflikti lahendus ja probleemilahendus oskused (tegevuste planeerimine, jõukohase füüsilise aktiivsuse planeerimine, sotsiaalsete oskuste treening)

12. Suitsiid ja suitsiidi riskifaktorid, erinevused täiskasvanutel ja lastel/noorukitel.

Suitsiid(katse) on inimese ennastkahjustav tegu, mille eesmärgiks võib olla elu lõpetamine kuid mille läbiviimine ei õnnestu “valesti valitud meetodi” või vahelesekkumise tõttu.

Riskifaktorid lastel:

- Risk on suurem kui lähedan/ sõber on teinud enesetapu

- Wertheri fenomen – tuntud ja imetletava isiku enesetapp

- Enesetapu idealiseerimine massiteabevahendites ja kunstis

Suitsiidi riskifaktorid

•Sugu (gender) - naissugu proovib teha suitsiidikatset kolm x rohkem kui meesugu. Mehed kasutavad enim selleks tulirelva, naised ravimite üledoosi Suitsiidikatse P rohkem kui tüdrukud

•Vanus(age) - risk on sõltuvuses vanusest, nooremad inimesed teevad rohkem katseid. Vanemad üks ja esimene üle keskea.

•Rassiline /etniline tagataust – näiteks USA s on kõrge riskimäär ameerika kaukaaslaste seas, kes on sündinud ameerikas ja kellel on kohanemisraskusi elukeskkonnas.

•Seksuaalne orientatsioon - kõrgem risk homoseksuaalidel võrreldes heteroseksuaalidega, mõjutatavused sotsiaalmajanduslikud, poliitilised, inimõiguste küsimused jne

•Usuline staatus - näiteks. religioossusest lähtuvalt madalaim risk moslemitel, järgnevad katoliiklased, juudid ja protestandid.

•Perekonnaseis - kõrgem risk vallalistel, lahutatud, lesestunud (eriti kui ei ole lapsi). Üksi elavad inimesed teevad 2x rohkem suitsiidikatseid kui paari elavad inimesed.

•Hariduslik taust -

•Perekonna ajalugu – anamneesis suitsiid

•Nädalapäevad -

Erinevused noorte ja täiskasvanud suitsiidikatse sooritajate vahel

•Noorte katsed on pigem ajutise või akuutse reaktsiooni tulemus, täiskasvanutel aga elutahte hävitanud kroonilise stressi tulemus

•Noortel on sagedamini peres olnud lahutusi / lahku minekuid (mitte ainult vanemad/ laps/vanem) ja enesetappe

•Noori mõjutavad rohkem müstilised, idealistlikud ja romantilised faktorid

•Noored on impulssiivsemad, nende katsetes on rohkem viha ja riskeerimist

•Noorte katsed on rohkem toime pandud ainete mõju all

•Noored langetavad otsuse kergekäelisemalt

•Noori mõjutavad rohkem inimestevahelised suhted

•Noortel on madal enesehinnang