Negatiivsed hoiakud ja nende korrigeerimine laste ja noorukite vaimse tervise probleemide korral
-ÜKS OSA LASTE SLAIDIDEL tabel, teine
lisal mis andsin
Abistamine
•Tuleb hinnata lapse kriitikavõimet, võimet kontrollida impulsse, lapse meeleheite ja abistuse astet, samuti tunnete väljendamise võimet, milline on tema arusaam surmast
•Individuaalteraapia
Pereteraapia
•Pereliikmete suhtlemisviiside muutus
•Parandada probleemide lahendamise oskust
•Vähendada omavahelist võimuvõitlust
Ennetamine – enesehinnangu parandamisele ja probleemide lahendamise oskuste suurendamisele suunatud kurused või programmid
25. Noorte enesehävituslik käitumine ja ennastvigastav käitumine???
Ülitundlikkus. Perefektsionism
•Ülitundlikkus tõrjumise suhtes (armushted, üksindus/ üksi olemine)
•Kalduvus negatiivseid emotsioone mitte väljendada
•Madal enesehinnang, millega kaasneb kalduvus teisi süüdistada
•Impulsiivsus, raskused impulsside kontrollimisel
•Vähene pingetaluvus (paanika, ärritatvuse tase)
•Võivad esineda ka soolise identiteedi probleemid
Eesmärgid:
Pinge/ ärevuse vähendamine
•Enesekaristamine
•Iseenda reaalsena tajumiseks
•Isikutevahelised mõjud (tema tegi, tema proovis – oli mõnus vms)
Peale enesevigastamise tavaliselt enesesüüdistus – vihkamine
26. Pervasiivsed arenguhäired (autismi pekter; Asberger, Retti sündroom / üldised ja eristavad tunnused; toimetulek perekonnas ja abistavad sekkumised.
Pervasiivsete arenguhäirete all mõistetakse vastastikuse sotsiaalse mõjutamise ja suhtlemise kvalitatiivset kahjustust. Põhiliselt on kahjustatud sotsiaalne tegevus, suhtlemine ja kognitiivsete võimete valdkond.
- A-tüüpiline autism, võib avalduda ka pärast 3.eluaastat
- Lapseea autism (ka Kanneri sündroom), avaldub reeglina enne 3.eluaastat
Lapse autismile on samuti iseloomulik käitumise, huvide ja aktiivsuse monotoonsus, korduvus ja stereotüüpsus, mis igapäevases tegevuses ja suhtlemises kaldub muutuma rutiinseks.
- Aspergeri sündroom, dgn-kse põhiliselt enne kooliiga või koolieas
Autismist erineb see sündroom eelkõige keele või tunnetustegevuse arengu mahajäämuse puudumise poolest.
AS on eristatav teistest autismispektrihäiretest selle poolest, et aspergeriga isikutel puudub üldise keelelise või kognitiivse arengu pidurdumine. (ebatüüpiline keelakasutus)
- Rett-sündroom, geneetiline, kaasneb taandareng, avaldub põhiliselt tüdrukutel
eriti iseloomulikuks sihipäraste käeliigutuste kadumist, käte pigistus- ja väänamisstereotüüpia teket ning episooditi hüperventilatsioonihoogude avaldumist.
Retti sündroomi on kirjeldatud vaid tüdrukutel, kusjuures häire põhjus on senini ebaselge.
Pervasiivse arenguhäire üldised tunnused
1) algus on alati imiku- või lapseeas;
2) aju bioloogilise küpsemisega seotud funktsioonide arengu pidurdumine või kahjustus;
3) pidev kulg ilma remissioonide ja ägenemisteta.
4) enamikul juhtudel on mõjustatud kõne-, ruumitaju võime ja/või motoorne koordinatsioon. 5) on iseloomulik, et lapse kasvades ja vanemaks saades häire pidevalt nõrgeneb (kuigi on võimalik kergete jääknähtude säilimine täiskasvanueaski).
6) tavaliselt ilmneb vaimse arengu pidurdumine või kahjustus nii varases lapseeas, kui seda on võimalik kindlaks teha, ilma eelneva normaalse arengu perioodita.
Toimetulek perekonnas
–Probleemid ei ilmne lapse sünniga
–1-5 eluaasta: lapse kummaline käitumine, kõne puudumine vms suunab vanemad põhjust otsima.
–Autismidgn-i saamisel jääb üks vanematest sageli töölt koju, sest puudub sobiv lasteaed (eriti väiksemates OV-s, kus puuduvad erilasteaiad)
–Dgn-i eitamine, sageli mitmeid aastaid
–Perede lagunemine, ema jääb üksi kasvatama last majanduslikud raskused
–Koolieas tunnid lõpevad sageli 14-15, tööaeg 17-18, sageli jäävad vanemad koju just seoses kooliea algusega
–Vähesed autismiga noored on suutelised omandama kutseharidust praeguses süsteemis, see määrab ka tulevikuväljavaated
Abistavad sekkumised
•Varajane diagnoosimine; Teave
•Individuaalne lähenemine
•Selgita välja ja kasuta lapse tugevusi
•Aktiivsus muutuste tegemisel
Suhtlemine ja abaistavad käitumised:
•Kohanemine suhtlemispartneriga
•Ära võta ebasobivat käitumist isikult
•Anna aega, Ootused
•Suhtlemisel – silmkontakt, kehaline kontakt; sõnum selge lühike ja konkreetne
•Kindel päevaplaan – struktuur, kord, täpsus; lapse enda rutiinid - suuna ära keela !!!
•Positiivse käitumise kinnitamine
•Sotsiaalsete oskuste harjutamine
•Abista tunnete väljendamisel – toimetulek vihaga!!!
27. Laste tundeelu ja käitumise häired, riskitegurid.
o Meeleoluhäired( bipolaarne meeleoluhäire)
o Sesoosnne meeleoluhäire
o Depressioon
o Anakliitiline depressioon (enamasti 0-3 aastat)
o Koolieeliku depressioon (3-5 aastat)
o Kooliealise lapse depressioon (6-12 aastat)
o Nooruki depressioon (12-18 aastat)
Depressiooni tegurid:Keskkond, depressiivsete vanemate lastel on rohkem häireid kui teistel.
Taustategurid
•Depressioon (abitus, väärtusetus, lootusetus!)
•Käitumishäired (sh. impulssiivsus)
•Uimastite ja alkoholi tarbimine
•Kooli ja suhteprobleemid (sotsiaalne kohanematus, rasked elumuutused) – LISAD 2. 3