Tähtsate tegevuste, suhete ja rollide taastamine ja leidmine

Rõhk on arengu ja keskkonnaga seotud eesmärkidel

Nähud:kergendus; enesekindluse optimismi kasv; puude tunnistamine; orientatsioon rohkem väljapoole

Hindamine ja toetamine:Alternatiivsete keskkondade ja vajalike ressursside hindamine;

astmeline toetus; oskuste arendamine; ressursside arendamine ja kohandamine; koos kliendiga eluloo ülevaatamine

UCLA moodulid: „Suhtlemisoskuste treening“, „Vaba aja sisustamine

15. Rehabilitatsioon, võrgustiku olemasolu, integratiivravi põhimõtted erinevate psüühikahäirete olemasolul, erinevad lähenemised lastel ja noorukitel. Kogukonna toetussüsteemi mudel

- mida tähendab rehabilitatsioon psüühikahäiretega

patsientidele, samuti lähivõrgustiku olemasolu, integratiivravi

põhimõtted ka rääkisime, mis on integratiivravi, kes on kaasatud ja

millistest komponentidest koosneb

KOGUKONNA TOETUSSÜSTEEMI MUDEL (Community Support System, Stroul, 1989)CSS komponendid on:

Kliendi identifitseerimine ja kliendini jõudmine

Psühhiaatriline ravi (integratiivravi)

Kriisi sekkumise teenused

Üldine tervise eest hoolitsemine (esmatasandi arstiabi, hambaravi)

Eluase ja majutusteenused

Sotsiaalsed garantiid ja õigused, rahalised toetused

Eneseabi, omasuguste toetus ja nõustamine

Pere ja kogukonna toetus

Rehabilitatsiooniteenused, (kutsealane ja sotsiaalne rehabilitatsioon)

Eestkoste ja kaitse

16. Õendusprotsess, mõisted, mudel, karakteristikud, õendusprotsessi etapid (eripära vaimse tervise õenduses/ psüühilise seisundi hindamise olulised aspektid NANDA (North American Nursing Diagnosis Association – International ) järgi

Õendusprotsess

1. Patsiendi seisundi hindamine (assessment)

2. Patsiendi probleemide analüüs ja tõlgendamine / õendusdiagnoos (analysis and nursing diagnos)

3. Õendustegevuste planeerimine (planning) (eesmärgid)

4. Õendustegevus(d) (implementation)

5. (Õendus)tegevuse hindamine (evaluation)

õendusprotsess professionaalne õenduspraktikat organiseeriv raamistik,kus õe kriitiline mõtlemineon protsessi lahutamatu osa terviklikus õendusprotsessis.

Õendusprotsesson loogiliselt üles ehitatud, süstemaatline lähenemisviis patsiendi/kliendi täielikule õendusabile (õendushooldusele) ja põhineb vastastikusel suhtlemisel probleemide lahendamisel, otsuste langetamisel, et püstitada ja saavutada õendusabi eesmärke.

Õendusprotsess näitabmuutusi mis toimuvad patsiendis endas ja tegevusi patsiendi ja õe vahel (e. Osutatavat õendusabi /meeskonna vahel)

Õendusprotsessi iseloomustavad karakteristikud

•reglementeeritud on õiguslikud alused õendusabi osutamiseks

•põhineb õe teadmistel ja kriitilise mõtlemisel

•on õe planeeritud, organiseeritud ja süstemaatiline tegevus

•kliendikesksus

•eesmärgile suunatud

•prioriteedid on paigas

•dünaamilisus

Hindamine (Assessment ) – teostatakse esmane andmete kogumine kliendi vaimse tervise seisundi kohta (anmnees)

•Analüüs(Analysis ) – selgitatakse välja patsiendi probleemid ning tõlgendatakse, tõlgendatud probleemide põhjal leitakse/ saadakse õendusdiagnoosid

•Planeerimine(Planning ) – püstitatakse eesmärgid patsiendi probleemide lahendamiseks, saadud õendusdiganooside põhjal ( k.a. lõppeesmärgid/ ülessanded) ja leitakse sobivad õendustegevused(meetodid) tulemuste saavutamiseks (õendusplaan)

•Teostamine(Implementation ) - viiakse ellu konkreetsed õendustegevused (õendusabi teostamine)

•Hindamine(Evaluation) – õendustegevuste järgselt hinnatakse saadud tulemusi (osutatud õendusabi); (hinnatakse õendusplaani ja tegevuste tulemuslikkust, vajadusel ümberhindamine, kvaliteedi hindamine)

Patsiendi psüühilise seisundi hindamise olulised aspektid

•Välimus – riietus, hügieen, kosmeetika, armid, tätoveeringud jne

•Käitumine – rahutus või aktiivsuse langus; üldine hoiak (koostöövalmis/vaenulik), pinges; aktiivne/passiivne; poosid, silmside hoidmine jne

•Teadvus – sensoorne ärrituslävi, info vastuvõtt, analüüsivõime, sõnaline kontakt, orientatsioon (ajas, kohas)

•Tajumine – illusioonid, võimalik deliirium, hallutsinatsioonid; psühhosensoorsed häired jne

•Mõtlemine – mõisted, tempo, seoslikkus, sihipärasus, korduvad väljendid ja mõtlemise sisulised häired – sundmõtte, luulumõtted, ülekaalukad mõtted

•Intellekt - (eriti tähtis vaimupuudega/ intellektipuudega patsiendi juures)

•Mälu – amneesiad, deliirium

Psüühiline seisundsaabumisel – kognitiivne emotsionaalne seisund(meeleolu alanenud/ kõrgenenud, ärevus jne), tajuga seotud, käitumuslik.

•Psühhosotsiaalne seisund– stressorid, toimetuleku oskused, suhted, kultuuriline taust, kutseala, väärtused, tõekspidamised, seksuaalsus

•Arenguline seisunde. easpetsiifiline

•Tahtelu – aktiivsuse tase, stereotüüpsed liigutused, tikid, katatoonia

•Füsioloogiliste funktsioonidemuutused – isu, uni jt. Lähtu elamistoimingutest

•Vegetatiivsed häired– hingamine korrapärane milline, higistamine, treemor jt

17. Võimalikud meetodid/ vahendid mida usaldusõde kasutab vaimse tervise õenduses õendustegevustes:

•vastastikune mõjutamine (usaldusõde/ patsient suhe)

•julgustamine ja toetamine

•teabe edastamine

•suhtlemine sugulaste ja lähedastega

•tervisekasvatus ja /või tervisedendamine - patsiendi ja sugulaste õpetamine, nõustamine

•Sotsiaalsed ja/ või keskkonnast tulenevad võimalikud aitamismeetodid (usulised, identiteet , teenuste otsimine/ pakkumine, keskused jne)

•Nõustamine / nõu andmine

•Probleemilahendustehnikad

•Kriisiinterventsioon

•Stressijuhtimine

•Käitumise modifitseerimine

•Kliiniline supervisioon

Õde loob küsimustega õe ja patsiendi vahelise terapeutilise suhte

18. Õendusprobleem, õendusdiagnoos (põhjendamine mis on vahe ja kuidas kasutatakse)

Õendusprobleem - on kõrvalekalle või erinevus selle vahel mis peaks olemaja mis tegelikult on.

Probleem seega vastab küsimusele – mis patsienti käesoleval hetkel häirib tema elamistoimingute teostamisel?

õendusdiagnoos on kokkuvõttev väidepatsiendi probleemide tõlgendamisest, analüüsist ehk tuvastatud probleemist mis patsienti hetkel häirib.

19. Õe-patsiendi professionaalne suhe õendusprotsessis (patsiendi/ õe professionaalset suhet mõjutavad tegurid, dialoog õendusprotsessis, õendusprotsessi elemendid).

Patsiendi –õe suhet õendusprotsessis mõjutavad paljud mõlemapoolsed tegurid

•Psüühikahäirega patsient ei ole paljudel juhtudel kriitiline oma haiguse suhtes ja ei tunnista end haigeks

•Õendusprotsessi alguses selgitatakse patsiendile, et usaldusõe ja kogu personali seob konfidentsiaalsusnõue.

Patsiendi ja õe suhe on dialoog suhe, mille all mõeldakse kahte subjekti, antud juhul patsiendi ja õe vastastikust suhtlemist e. kommunikatsiooni. Dialoog suhtes arenetakse alati üheskoos! Töös patsiendiga lähtutakse sellest, et õe teadmised ja tegevus, sõnad ja teod on vastastikuses seoses!!!

Õendusprotsessi elemendid:

Patsiendi kuulamine

Holding – empaatilisus suhtes, hoolitsemine ja aitamine kuni patsient saab ise endaga juba hakkama

Õe - ja patsiendi vahelise suhtlemisega seotud tegevused:

Teabe jagamine

Konfrontatsioon e. osutamine millelgi, kellelgi n. tegevused

Klarifikatsioon e. selgitamine

20. Psühhootilised häired ja psühhoosid (mõisted luul ja hallutsinatsioon)

Psühhootilised häired on tõsised vaimse tervise häired, mis põhjustavad tavatut mõtlemist ja arusaamu asjadest, olukordadest, tunnetest jne. Psühoosis inimesed kaotavad sideme tegelikkusega. Kaks peamist sümptomit on luulud ja hallutsinatsioonid.

Luulud- on patsiendile valed uskumused(nagu TV on sulle saadetud salajasi sõnumeid). Mõtlemis- ja kõnehäired.

Luulumõte – tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus, mis üldjuhul ei allu korrektsioonile.

Hallutsinatsioonidon vale ettekujutust(nagu kuulmine, nägemine või patsient tunneb midagi, mis tegelikult ei ole). Tajuelamus, mis ei seostu väliste ärritajatega. Tajumisehäired.

Psühhootiliste häirete gruppi kitsamas tähenduses kuuluvad

Skisofreenia

Skisofreenia (paranoidne, hebefreenne, katatoone, diferentseerimata jt)

Skisofreeniataoline häire

Skisoafektiivne häire

Luululine häire

21. Orgaaniliste peaajukahjustuste spetsiifilised sündroomid (3) põhjustajad.

Orgaaniliste psüühikahäirete ühiseks aluseks on peaajuhaigusja / või peaajukahjustus, mille tagajärjeks on tserebraalne düsfunktsioon.

Spetsiifilised sündroomidviitavad aju orgaanilisele kahjustusele, kus patsiendil on oluliselt häiritud kognitiivsed funktsioonid(mäluhäired, intellekti puudulikkus ja mitmed eelnevate funktsioonide omandamisvõime häired ja/või esinevad siis teadvus- ja tähelepanuhäired (koos või eraldi).

Orgaanilise peaaju kahjustuse spetsiifilised sündroomid, mis on tingitud kognitiivsete fuktsioonide düsfunktsioonist – dementsus, deliirium, amnestiline sündroom.

Dementsus on sündroom, mida iseloomustab raskekognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus ilma teadvuse häireteta, mis märgatavalt häirib inimese igapäevast toimetulekut ning võib lahti seletada vaimsete võimete langusega orgaanilisel alusel, mis progresseerudes piirab oluliselt inimese toimetulekut (k.a. sotsiaalset jt).

Dementsuse puhul on häiritudkorraga mitu kortikaalset funktsiooni,s.h. mälu, mõtlemine, orientatsioon ajas kohas, arusaamine asjadest, taiplikkus, erinevate asjaoludega arvestamise võime, õppimisvõime, sõnavara ja otsustusvõime.

Põhjused: -Progresseeruvad ajuhaigused (tuumorid);

- Püsivad ajaukahjustuse järgsed seisundid (mitmesugused infektsioonhaigused, ajutraumad, peaaju vaskulaarsed haigused)

Deliirium(delirium) -teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni, ärevuse-hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega. Deliirium e. segasusseisund viitab alati raskele aju düsfunktsioonile, millel on konkreetsed somaatilised põhjused. Kliiniliselt on olulisel kohal: 1) teadvuse selguse häired, 2) kognitiivsete funksioonide halvenemine, mis väljendub segasuse ja sihipäratu rahutusena. Deliirium on alati sümptomaatiline raskele ajudüsfunktsioonile, mille põhjuseks on ajuhaigus või ajukahjustus (nt trauma) või intoksikatsioon n. alkohol

Põhjused: - Peaajuhaigused ja kahjustused:epilepsia, ajutrauma, infektsioonid (meningiit, entsefaliit), kasvajad, vaskulaarsed häired

- Ravimid :kolinolüütilise toimega ained (sh tritsüklilised antidepressandid); antikonvulsandid; antihüpertensiivsed vahendid; kardiaalsed vahendid (glükosiidid); disulfiraam; insuliin; opiaadid; sedatiivsed ained, hüpnootikumid; steroidid; liitium (vereseerumis > 1.5 mekv/l)

- Võõrutusseisundid(alkohol, rahustid uinutid) - F10.4

- Mürgistused: CO-mürgistus, raskemetallid

- Endokriinsüsteemi düsfunktsioon(hüpo- või hüper-)

- Mitteendokriinsete organite haigused:maksahaigused (entsefalopaatia);

neeruhaigused (ureemia, …); kopsuhaigused (CO2 narkoos; hüpoksia); kardiovaskulaarsed haigused (infarkt, arütmiad, hüpotensioon); Tiamiini, nikotiinhappe, B12 defitsiit; Süsteemsed infektsioonid sepsisega; Elektrolüütide a-v häired; Postoperatiivsed seisundid (kus on deliirium ja kus on psühhoos).

Amnestilisele häirele on iseloomulik mälukahjustus, mis väljendub vähenenud või kadunud võimes salvestada uut informatisooni ja siit tulenevas alanenud reproduktsioonivõimes viimase aja sündmuste suhtes. Sündroom mille puhul domineerivad lähi- ja kaugmälu häired, säilinud on vahetu mälu. Amnestilisele sündroomile ei ole iseloomulik üldise intellektuaalse taseme langus kuni dementsuseni.

Amnestilise sündroomi võimalik teke: Hüpoglükeemia; Krambid; Peaajutrauma; Ajukasvajad; Kardiovaskulaarsed põhjused (aju talaamilise piirkonna ja temporaalsagara kahjustus); Ajuoperatsioonid; Entsefaliit; Hüpoksia (sh. poomiskatse, CO-mürgistus); Elekterimpulssravi; Sclerosis multiplex; Alkoholisõltuvus (ajukahjustus); Neurotoksiinid; Bensodiasepiinid.

22. Õendusdokumentatsioon vaimse tervise õenduses – tähtsus, põhimõtted, õendusplaanide tüübid jne.

Dokumenteerimise eesmärk on parema ülevaate saamine patsiendi õendusabi vajadustest, patsiendi seisundist ja selle muutustest, patsiendi tervisega seonduvatest probleemidest ja õe tegevustest nende lahendamisel.

Dokumenteerimise tähtsus

•Saadakse väärtuslikud andemed patsiendist (kõikehõlmav ja dünaamiline teabepank isiku vajaduste, õendusabi eesmärkide, osutatud ja osutamisele tuleva õendusabi, patsiendi edusammude ning õendusabi tulemuste kohta)

•On vahendiks õendusabi järjepidevuse kindlustamisel

•Hõlbustab patsiendi hoolduse eest vastutuse üleandmist, näiteks eriosakondade ja haiglate vahel

•Annab õendusabist ja selle tulemustet kronoloogilise ülevaate

•On aluseks õendusabi sekkumiste tõhususe või mittetõhususe hindamisel

•On kasutatav õppevahendina (erinevad õed, erinevad loovuse aspektid)

•Annab usaldusväärset teavet kliinilise uurimistööde teostajatele

•Annab usaldusväärseid andmeid õendusalaseks uurimistööks vajaliku teabepanga täiendamisel (vihjed , ideeed jne)

•Annab kindlustunde, et õendustoiminguid ei eirata aga tehat kahekordselt

•Näitab sooritatud õendustegevust, senine dokumenteerimine on olnud vähetõhus

•Näiteks: patsient kaebab valu – saab valuvigistit (õendusloos vajadusel - õde täitis arsti käsku) tänapäeval peaks olema dokumenteeritud valu iseloom, kus valu esines, kas süst leevendas valu?

•Näitab ära, milline informatsioon on perele suunatud, mida ja kuidas on õpetatud? Kui patsient läheb koju, mida õde edastas lähedastele jne (õendusepikriis teiele haiglale või perearstile)

•Hea dokumenteerimine toimib patsiendi tervise ja kaebuste jälgiajana

•Toimib juriidilide dokumendina kui tekivad mingid probleemid (ohjeldusmeetmed, valuvaigistite süstimine jne) paraleelselt mahakantvate aktidega jne

Dokumenteerimise põhimõtted

•Õendusdokumentatsioon peab olema arusaadavalt sõnastatud ja loetavas käekirjas

•... Võimalikult lühidalt kirjutatud ja edastama mõtte ilma „kahtepidi“ mõtte andmiseks

•...peab sisalduma kogu oluline teave õendusabi eesmärkide seadmisteks õendustegevuste alustamisel

•... peab vältima lühendeid, va. üldkasutatavad

•Kõikidel sissekannetel peab olema kuupäev ja kellaeg ning peab olema allkirjastatud (tempel)

•Õendusprotsessi rakendamise etapil peaks dokumentidest ilmnema, kes osutas õendusabi

•Osutatavat õendusabi tuleb dokumenteerida nii, et iga (õendus)meeskonna liige saaks jälgida, kuidas hoolduse on edenenud !!!

•Inimest ennast võib enesehooldustoimingute või õendusabi rakendamisel teatud andmete dokumenteerimisele kaasata.

Õendusplaanide tüübid:

1. Pedagoogilised - kasutatakse õppetöös. Eesmärk on treenida õpilasi õendusprotsessiks ettevalmistamisel.

2. Administratiivsed (tervishoiuasutuses) jagatakse üldjuhul kaheks:

•Kinnised õendusplaanid – õde kirjutab õe jaoks,patsient ei pruugi teada sisu ja teistel puudub juurdepääs andmetele

•Avatud õendusplaanid – õendusplaan täidetakse koos patsiendigatema juuresolekul

3. Kliinilised õendusplaanid - (terapeutilised / kindlad patsiendigrupid) kellel on ühiseid probleeme, on heaks aluseks empiirilistele uurimistöödele.

23. Õe põhitegevused psühhofarmakonide manustamisel, esmaabi põhireeglid mürgistusel, üledoseerimisel, antidoodravi põhimõtted, bioloogiline ravi psühhiaarias (farmakoteraapia põhimõtted).

Õe põhitegevused:

- selgitada ravimi võtmise vajadust ja eeldatavaid kõrvaltoimeid (mitte kõigile patsientidele)

- ravimite jagamine patsientidele

- jälgima patsiendi ravimite võtmist

- Jälgima ravimitest tekkivaid võimalikke kõrvalmõjusid ja nähtusi patsiendi tervisliku seisundi muutustes

- oskama anda esmaabi võimaliku ravimite üledoseerimise puhul

Esmaabi:

Hinda haige üldseisundit

Ravimi ohtlikkuse astet

Õnnetusest möödunud aeg

Diagnoosimine

Edasise ravimi imendumise lõpetamine